Formi Broneeri lühike kohtumine
← Kõik artiklid

Värbamisvideod ja tööandja maine: mida video teeb, mida kuulutus ei tee

5 min lugemist

Töökuulutus jõuab ainult nende inimesteni, kes on juba tööportaalis tööd otsimas. Seal on teie kuulutus üks rida nimekirjas ja võrdlus otsustatakse palga, asukoha ja tööaja järgi. Värbamisvideo töötab vastupidi: see läheb inimeste ette siis, kui nad ei kandideeri kuhugi.

Lühike vastus on see. Kui teil on pidev või korduv värbamisvajadus ja konkureerite samade tegijate pärast teistega, tasub teha sari lühikesi videoid, milles on näha päris töövahetus ja päris inimesed, ning levitada neid tasuliselt selles piirkonnas, kus tööd tehakse. Kui teil on üks vaba ametikoht aastas, ei ole see teie kanal.

Me teeme lühivideoid enam kui 30 partnerile ja toodame neile üle seitsme miljoni vaatamise kuus. Need on turundusnumbrid, mitte värbamisnumbrid, ja see vahe tasub otse välja öelda. Sama masin töötab mõlemas suunas, sest see jõuab sama inimeseni samas voos.

Töökuulutus konkureerib ainult palgaga

Tööportaalis näevad kõik kuulutused ühesugused välja. Sama ülesehitus, samad pealkirjad, samad laused heast meeskonnavaimust ja mitmekesistest tööülesannetest. Kui sisu on praktiliselt identne, võrdleb kandidaat neid muutujaid, mis eristuvad: palk, tööaeg ja teekond tööle.

See on halb võistlus, kui te ei ole oma valdkonna kõige paremini maksev tööandja. Tööandja maine on just see asi, millega sellest võrdlusest välja pääseb, aga see ei mahu kuulutuse vormi. Keegi ei vaheta töökohta sellepärast, et kuulutuses oli kirjas "vaba tööõhkkond". Inimesed vahetavad töökohta sellepärast, et nad nägid kedagi, kellega nad tahaksid koos töötada.

Passiivne kandidaat ei otsi tööd, ta kerib telefoni

Enamik teie valdkonna parimatest tegijatest töötab praegu mujal. Nad ei käi tööportaalides ega loe töökuulutusi. Nad vaatavad õhtuti telefoni.

TikToki ja Reelsi levitamine ei põhine sellel, kas vaataja teid jälgib või kas ta otsib tööd. See põhineb sellel, kas videot vaadatakse lõpuni. Värbamise seisukohast on see kogu asja tuum: hea video koka töövahetusest levib inimesteni, kes töötavad köökides, sest nad jäävad seda vaatama. Sihtrühm kujuneb käitumisest, mitte sellest, et keegi end kandidaadiks registreeris.

Sama mehhanism on näha müügipoolel. Sneak.fi kogus esimese 30 päeva jooksul 9,8 miljonit vaatamist ja Traveller sai kahest esimesest postitusest üle 500 000 vaatamise. Kui selline hulk inimesi näeb brändi iga nädal, on osa neist ka potentsiaalsed töötajad. Värbamine on praktikas kõrvalsaadus, mille toob kaasa toimiv lühivideokanal, ja paljud meie kliendid märkavad seda alles tagantjärele avatud kandideerimisavaldustest.

Mida värbamisvideos peab näha olema

Toimivad videod on peaaegu alati samast paarist liigist. Töövahetus algusest lõpuni, sisseelamise esimene päev, juht vastamas küsimusele, mida kõik päriselt küsivad, töötaja rääkimas, miks ta on majas olnud kuus aastat.

Neid ühendab see, et kaamera on seal, kus tööd tehakse, ja rääkija on see inimene, kellega uus töötaja hakkaks kokku puutuma. Kui videos esineb ainult tegevjuht koosolekuruumis, saab vaataja tööst vale pildi ja teie saate valed kandideerimisavaldused.

Mõni asi tasub tegemata jätta. Ärge filmige seda, milline te sooviksite, et teie töökoht oleks. Ärge kasutage fotopanga pilte. Ja ärge lubage videos midagi sellist, mida igapäevatöö ei lunasta, sest esimene nädal toob selle välja ja järgmine tegija kuuleb sellest.

Filmimine tasub ära teha ühe korraga. Ühe vahetuse jooksul jõuab filmida intervjuu, töö tegemise ja puhkeruumi ning sellest materjalist sünnib mitu postitust. Leppige ette kokku, kes töötajatest on kaameraga nõus ja kes mitte, ning pange piltide kasutamise luba kirja. See säästab ühe ebameeldiva vestluse siis, kui keegi majast lahkub ja palub videod maha võtta.

Värbamises otsustab piirkonnapõhine sihtimine

Siin on värbamissisu ja müügisisu suurim erinevus. E-poele on hea uudis, kui video levib üle Soome. Restoranile, kes otsib kokka Tamperesse, on üleriigiline nähtavus suures osas raisatud.

Orgaaniline levitamine ei tunne omavalitsuse piire. Tasuline levitamine tunneb. Praktikas tähendab see, et värbamisvideod tasub teha orgaaniliseks avaldamiseks, aga kõige olulisemad neist tõstetakse väikese eelarvega nähtavale selles piirkonnas ja nendes vanuserühmades, kust kandidaadid päriselt tulevad. Eelarve võib olla väike, sest ka sihtrühm on väike. Selle poole mehaanika on sama mis muuski tasulises levitamises, ja kui platvorm on teie jaoks uus, kellele TikToki reklaam sobib tasub esmalt läbi lugeda.

Teenindussektori mahuvärbamine nõuab videokogu, mitte üht videot

Restoranid, kauplused, logistika ja puhastussektor värbavad sama ametikohta ikka ja jälle. Voolavus on struktuurne ja see ei kao ühe kampaaniaga. Sellises olukorras on üksik värbamisvideo vale tööriist, sest see jõuab vananeda enne, kui järgmine vajadus tekib.

Toimiv struktuur on pidev kanal, kuhu materjali koguneb. Kui koht vabaneb, on teil valmis kümme videot, millest saab sobiva esile tõsta, ja kandidaat näeb kontol kuudepikkust järjepidevust, mitte üht läikima löödud reklaami. Hans Välimäkiga tegime 41 lühivideot, mis kogusid 3,2 miljonit vaatamist, ja lauabroneeringud läksid esimese kahe kuu jooksul tõusule. See on müüginumber, aga sama konto on ühtlasi koht, kust valdkonna inimesed vaatavad, milline töökoht seal on.

Millal värbamisvideoid ei tasu teha

Nendes olukordades soovitame vahele jätta.

Kui probleem on palk, vahetuste graafikud või juhtimine, ei paranda video seda. See ainult kiirendab info levikut ja kommentaariumist saab avalik. Tehke esmalt korda see, mille pärast inimesed lahkuvad.

Kui värbate ühe spetsialisti aastas, on otsekontakt odavam ja kiirem. Sisumasina tasub üles ehitada alles siis, kui vajadus kordub.

Kui keegi ei jõua kandideerimisavaldustele nädala jooksul vastata, ärge kasvatage nende arvu. Halb kandidaadikogemus teeb tööandja mainele rohkem kahju kui vaikus.

Kui tööd ei saa kliendiruumide, turvalisuse või konfidentsiaalsuse tõttu filmida, tehke pigem tekstipõhist sisu kui vägisi kokku väänatud videot.

Mida see maksab ja kuidas edu mõõdetakse

Kulu sõltub sellest, kes teeb. Vabakutseline küsib Soomes tavaliselt 200–500 eurot video eest, aga siis ostate faile, mitte kanalit. Oma tegija tuleb palgakulu kaudu ja vajab juhendamist. Agentuur on kuus kallim, aga tegeleb ideede, võtete, avaldamise ja levitamisega. Hinnastruktuure oleme täpsemalt lahti seletanud artiklites mida lühivideo maksab ja videotootmise hinnad.

Mõõtmine on värbamises jämedam kui e-kaubanduses ja seda ei tasu täpseks teeselda. Kolmest numbrist piisab: kandideerimisavalduste arv kuus enne ja pärast, avalduste kvaliteet ehk mitu jõuab intervjuuni, ja aeg koha avamisest selle täitmiseni. Lisage kandideerimisvormi väli "kust meist kuulsite". See on ebatäpne, aga see on ainus otsene signaal, mille te saate.

Hoolitsege ka selle eest, et kandideerida saaks telefoniga ühe minutiga. Video toob inimese profiilile õhtul diivanil, ja kui lingi taga on kümne väljaga vorm ja manuse nõue, jääb avaldus tegemata. Hoidke üks värbamisvideo konto ülaservas kinnitatuna ja kandideerimislink profiilis, siis huviline jõuab kohale ilma otsimata.

Kui soovite oma olukorra läbi vaadata

Broneerige kohtumine, siis vaatame koos, kas teie värbamisvajadus kordub piisavalt sageli, et sisu end ära tasuks. Kui vastus on ei, ütleme seda. Kui vastus on jah, vaatame läbi, milliseid videoid teie puhul tasub teha ja kes neis esineb. Sisu võib tulla ka osana laiemast sisseostetud turundustiimist, kui samad videod teenivad nii müüki kui ka värbamist.

Kas soovite sama tulemust oma brändile?

Broneeri lühike kohtumine